I went to London, Baby !

Joey: We're going to London, Baby!

Chandler: That's not going to get annoying.

I think i was just as annoying as Joey. But then again, he is my favorite "Friends" character :)

Perfect half of a week with my perfect best friend :)

* * *

Ma vihkan bloggerit, ta ei taha üldse lasta mul pilte normaalselt paigutada. -.- ülbik.
Ma ei oska eriti hästi seda kogemust vist edasi anda, sest igakord kui selle uuesti läbi loen, tahan ma midagi teistmoodi kirjutada,

* * *

Jeeeeees, käisin Inglismaal, Londonis. Loved it, looooooooved ittt... üks parimad reise kus ma üldse käind olen....
Alguses oli suur kultuurišokk, kõikjal olid moslemid ja majad nägid välja nagu nad oleksid mitu korda põlenud. Ma olin suhteliselt pettunud isegi. Tegelikult sel hetkel ma ei arvand, et ma isegi Londonis veel olen :D kõik tundus liiga vale :D Järsku olin kohal, Liverpool Street, ootasin siis seal üksi....vihma sadas õrnalt, kõik oli võõras, esimest korda nägin ka Starbucksi :D not bad :D
Lõpuks tuli Kristiiii, best freaking friend forever :) Tegime mulle oysteri, selline taoline asi nagu Tallinnas on roheline kaart, saab sinna peale raha laadida ja ühistranspordiga sõita.  Ees ootas first ever english train ride :D mitte midagi erilist :D
Lõpuks jõudsin sinna, kus Kristi elab... ma ei teagi kuidas seda nimetada, kolmekorruseline korter on ilmselt kõige täpsem vist :P chill.... kena, valge, soe, isegi palav (kui küte sees on). Esimesel päeval sai ilmselt kõige rohkem korda saadetud. Läksime õhtul veel tagasi linna. Käisime Piccadillys, seal võtsime Starbucksist kohvi. Ma olin täiesti kindel, et mu nimi kirjutatakse Curly, aga näedsa siis, Carly tuli hoopis, not bad i must say :P Seal nägime veel ägedat street performancet, kamp kutte tantsis kiftalt, shibby :P
eniveis, sealt läksime edasi Buckinghami Palee juurde, kuninganna oli ka kodus, ilmselgelt ootas meid külla, aga mitte ühtegi valvurit väljas polnd ja sisse ei saand, bummer...okei aitab nendest vaatamisväärsustest, kõik teavad, mis asjad Londonis on - Tower ja Big Ben ja Westminster Abbey jpm...Lõpuks oli päris külm ka ja kõhud olid tühjad, sõitsime tagasi Kristi juurde, võtsime enne kanakebabi, mmmmmm.......yummmmm...... seda oli megapalju, seega hommikul sõime ka seda veel :D

tuuuuuub

and one for 9gag

Starbucks did it wrong once again :D

Teisel päeval oli jama lugu, et bussid streikisid pidime tubedega hakkama saama, mille peatusesse pidi veits kõndima ja õhtul oli Dillon Francise pidu kaa.... Sellel päeval magasime kaua.... chillisime niisama.....sättisime, rummitasime ja läksime. Heleri (Kristi korterikaaslane) pidi ka tulema, aga jäi haigeks ja seega läksime siis kahekesi.

Ühe tuubi peale, teise tuubi peale, mitte midagi ei saanud aru. Lõpuks jõudsime kohale...klubi nimi oli Koko, seest nägi kift välja, nagu mingi vanamoodne tsirkuse hoone vms....lahe oli, kolm korrust pluss maaalune WC osa, mis tundus nagu katakombides olevat :P Pidu oli megaaaaa....... maailma parim tõesti...... hullult meeldis, Dillon oli lihtsalt ülikõvaaaaaa....... Joogid olid kallid, väga kallid... aga see polnd peamine. Pidu oli parim, edasi läksime ka aftekale, klubi nimega Borderline, nägi suhteliselt kelder välja, aga muusika oli hea (Y)
Mingi aeg kui klubi kinni hakati panema (u 3 paiku) läksime ööbussi peale ja back to Kristi's. Öösel tegime ise veel mingit rõvedat burksi, mis ei maitsend üldse hästi :D

This is how we saw Dillon

This is how Dillon saw us.
Kristi roosa pluusiga ja mina tema kõrval heledate pükstega :P

Kolmas päev, reede. Plaanisime küll välja minna, aga ei jaksanud enam. Läksime korraks linnapeale, hästi külm tuul oli. Saime linnas Heleri ja ta vennaga kokku, käisime burksi söömas. Väga mõnus burksikohvik oli, ma aint ei suutnud menüüst mitte midagi välja valida. Peale sööki ei mõelnd enam midagi välja ja hakkasime tagasi minema, aga Kristi mõtles ümber ja lõpuks käisime kahekesi veel Shoreditch High Streedil, Kristi sõnul pidi seal ülipalju hipstereid olema. Kui me sinna läksime, siis polnd küll kedagi seal....lihtsalt väga külm....oleks vähemalt soe olnud, siis ehk oleks rohkem inimesi ka olnd.

Nüüd siis oleme viimase päeva juurde jõudnud, laupäev. Sellel päeval oli jalgpalli mäng Arsenali väljakul, mis on vist suht lähedal, sest Kristi tuppa oli täitsa kosta, kuidas fännid laulsid :D Arsenal mängis Tottenhami vastu. Õnneks me mingite hullude fännidega kokku ei sattunud. Aga läksime juba lõunaks linna, Oxford Streetile. Mul oli vaja ikkagi suveniiride shoping ära teha :P Tuiasime siis seal ringi, ostsin igast tavaari kodustele ja endale... 

Peale shoppamist käisime Kristi töökohas fish & chipsi söömas ja siidrit joomas. Tsekkisin siis selle koha ka üle. Ütleme nii, et typical irish pub :) cozy :P sõime ja vaatasime rugbyt - täiesti mõistmatu mäng. Suur hunnik mehi üksteise otsas ja proovivad palli kätte saada? vms :D

Pärast läksime veel ühte pubisse, kus Kristi sõbranna töötas, võtsime seal ka mõned siidri ja sõime neid huvitavaid salt+vinegar kartulikrõpse, mulle igatahes ei maitsenud :D

Käisime enne Kristi juurde tagasi minekut ka McDonaldsis, niiiiiii hea oli, no niiiiiiiiiiiiiiiiiii hea. Kana burks, nimi oli Chicken Legend + peekon.... omg

Aga ma ei tahtnud üldseeeee Eestisse tagasi tulla, no ei tahtnud, nii halb lihtsalt...

Öösel pidingi liikuma hakkama.....

Esimene buss...kahekordne, nagu nad kõik Londononi bussid :P Igatahes, istusin siis seal esimesel korrusel, et võimalusel kohe maha minna kui õiges peatuses olen. Kuna oli laupäeva öö, siis oli palju inimesi, kes kuskile peole läksid, purjus. Buss oli suht rahvast täis ja teisel korrusel oli mingi suuremat sorti seltskond. Üks hetk läks seal väga lärmakaks. Tuli välja, et mingisugune fight oli toimumas. Bussijuht peatas bussi ja viskas kaks mustanahalist ärplejat välja.
Lõpuks kui Liverpool Streetile jõudsin pidin oma lennujaama bussi peatusesse minema. Ikka veel ei tahtnud Eestisse tulla. Bussis sain lõpuks natukene tukkuda ka.....natukene. Lennujaamas pidin kaks tundi passima....võtsin ühe Cafe Americano, mis oli mega kange...

Niisiis. Juhtus mu pikapika elu kõige ebameeldivam lennukisõit kaa.... Hommikul kell seitse väljusime. Maa peal polnud päikest näha aga ülevalpool pilvi oli nii ilus, päikesetõus, kõik oli punane ja siiis ja siiiiiiiiiis hakkas meeletult palav. Tohutu uni oli, istusin akna all. Lükkasin kardinaribi ette, aga see läks ka tuliseks, talvejope oli suht ümber, mega mega mega palav. Pidevalt läks ka turvavööde tuli põlema, mis tähendas et vööd tuleks jälle kinnitada ja siis hakkas lennuk mõnusalt rappuma. Vastik oli... palav ja uni ja rappumine ja kõik kohad olid istumisest kanged ja palav. Stuartid midagi rääkisid et väljas on kõva tuul ja lennuk hilineb sihtkohta. Ayee.....kella polnud, tunne oli nagu me oleks juba mitu tundi kauem õhus olnud :D Siis hakkas piloot rääkima, millest polnud mitte midagi aru saada.... krabises ja mürises ainult, midagi ta mainis Stockholmist. Nii...kõik nüüd maandume me Rootsi, sest Tallinnas liiga kõva tuul. Mis nüüd saab? persse, pean laevapileteid ka nüüd ostma hakkama, unreal.... Aga õnneks lõppes kõik hästi. Lennuk maandus ikkagi Tallinnas ja isegi õigel ajal.
Väga külm oli, lumi oli ka maas, niii vastik oli. Tahtsin niiiiiiväga tagasi Inglismaale. Uni oli kaa....

Kohustuslik Big Ben

parima musigaaaaaaaaa, love u hon

Kohustuslik Buckingham Palace

Uus ja huvitav arhitektuur :P

Kohustuslik London Eye, kuhu me
loodetavasti järgmine kord ka peale hüppame :)

Kohustuslik Tower Bridge

Kokkuvõtteks:

• I really really want to go back.
• Ma ikka ei oska eriti hästi inglise keelt või siis oskan aga pean asja rahulikumalt võtma :D
• See vasakpoolne liiklus on ebareaalne. Respekt neile, kes Austraaliasse lähevad ja julgevad autorooli istuda (Y) way to go, ausalt.
• Lõpuks sain ka tube (metroo :P ) süsteemile ja loogikale natukene pihta :)
• I still wanna go back :D

* * *

Loodetavasti juba varsti tagasi.

Siinkohal ei soovi ma teile sõbrapäevaks mitte midagi :)

Bye, see you soon...

* * *

New blog every other weekend...ish :D
Follow me on twitter and instagram kui tahad.