No nüüd ma tunnen, et kevad on käes. Parem oleks, et mingi nõme lumi seda head tunnet ära ei riku. Igatahes on päevad pikemad ja soojemad ja muidugi ka päikeserohkemad. Täna igatahes oli mõnus, käisime Kertuga Nurmes minu vanaema juures, läksime metsa. Tuleb välja, et mets polegi nii põnev, suht igav oli seal, aga pilte sai palju tehtud. Loomulik päikesevalgus on ikka nii hea sõber :)
Aga... kevad on ärkamise aeg ja uute asjade jaoks kõige parem. Seega, mis on minu selle hooaja plaanid? 29 aprill kuni 4 mai olen taas Londonis. Ajeeee :) Kristi tuleb homme Eestisse ja siis meiega tagasi Inglismaale, Kadri tuleb kaa seekord kaasa.... it's gonna be EPIC ! :) Birks tuleb ka homme Eestisse, aga ei tule meiega tagasi, vaid läheb juba palju varem :( Esimesel mail lähme Building Six'i Hospitality peole. Oi ja kui ilus ilm on, siis tahaks ka London Zoo ära tsekkida ja siis London Eye peale minna ja siis Thames'i jõe peal hängida... ühesõnaga mõtteid on palju, aega ja raha vähe :) peaasi, et ilm alt ei vea.
Aga mis siiamaani siis juhtunud on, olen oma lubadusest jälle mööda hiilinud ja jälle oma postitusega paljupalju hilinenud. Ma ei tea, aeg lihtsalt läheb nii kiiresti ja nagu üks hetk jälle avastan, et jälle on kaks nädalat möödas.
Aga no nii palju asju on tegelikult juhtunud, tööd on palju, koolitusi on ja siis on kolimine. Töökoht on orgunninud teeninduskoolitusi ja vene keele koolitusi. No see vene keele õppimine läheb niiiii vaevaliselt, et uskumatu, ei suuda lihtsalt neid sõnu meelde jätta :/ aga tuleb õppida, seda keelt läheb nii palju vaja. Ja see kolimine, noh... kolisin tagasi Turba mõneks ajaks. Ajaliselt oli kõige halvem aeg üldse, mida leida. Nimelt on uus töökoht alles, palka polnud veel saanud, isegi ei kujutanud ettegi millist palka ma saama hakkan. Teiseks on mul ju Londoni reis ees, mis võtab omakorda suure hunniku raha. Kolmandaks, ei tea ma üldse kuidas mul töökohaga jääb. Olen ju alles katseajal, kas mind jäetaksegi sinna kauemaks kui koguaeg tulemuste pärast kuklasse hingatakse :( ja lõpuks neljandaks, ma tegelikult tahan ju suvel Eestist ära kolida, seega tahan ma endale mingit lühiajalist lahendust. Ja enne reisi ei taht ma nii või naa endale kiiruga mingit suvalist kohta kaa. Niiet ma loodan, et te saate aru miks ma selle otsuse tegin, et mõneks ajaks Turbasse tagasi tulin.Tegelikult oli mul väike mõte, et kirjutan mingi postituse sellest, mida ma arvan tänapäeva noortest. Tööl olles näen, et osa neist passivad lihtsalt terve päev Kristiine Keskuses, istuvad seal või siis hängivad tsillivad :D mängivad jalgpalli vms. Aga selle asemel panen siia lõppu hoopis ühe pärli tänasest päevast.
Aga täna, täna sai mu koer korraliku jamaga hakkama. No ma ei tea, lihtsalt nii rõve on sellest rääkida. Läksin temaga lõuna ajal välja ja nii ilus ilm oli, seega otsustasin, et läheks siis pikemale ringile jalutama. Mõeldud tehtud. Parki läksime, metsa. Lasin siis Tsessi pargis nööri küljest lahti, et las jookseb, naguinii jääks see nöör igale poole kinni jne. Mõnus oli, sain mõned pildidki tehtud ja nii. Läksime tuhamäele, mõtlesin et sealt otsemini tagasi koju. Aga... AGA.... väga järsk oli seal, all oli korralikult sopane ja kõva sitahais oli seal kaa. Ühesõnaga leidis minu koer selle haige hunniku kuskilt üles... no maaaaaaa ei teaaaa miks, võib-olla oli see tema lemmik parfüüm või midagi, aga väga usinalt suutis ta ennast selle asjanduse sees püherdada. Hmm....suppeeeeer. See hais, inimesed, seeeee haiiiis. Ta oli kõhu alt sopane, jalad sopased, saba sopane, kael ja kaelarihm sitased. Yaaaay to mee.... pidin ta kuidagi koju pessu saama ju, aga enne seda läbi Turba kõndima, sitahais järgi. Aga ennekõike pidin talle nööri ka rihma külge saama. Õnneks, ÕNNEKS oli see koht sitavaba, kuhu nöör kinnitada tuli, thank God ! Läksime siis koju, sain kuidagi ta dušši alla, aga siis tuli uus probleem, rihm tuli kaelast võtta, aga see koht oli selle jamaga koos, hmm..... puke in my mouth sain selle ära võetud ja pestud ja koera samamoodi öökimise äärel pestud. Jubejube kogemus oli. Siiamaani läheb seest nats õõnsaks, kui sellest mõtlen. Aga nüüd on see õnneks möödas, Tsessi on nüüd kas solvunud või siis tunneb ennast süüdlasena, käitub natukene kuidagi õnnetult.
* * *
Sorry, tahtsin piltidele ka pealkirju panna, aga see blogger lihtsalt hakkab mu närvirakke selleja killima ja pidin asja katki jätma.
Ma vägaväga vabandan oma hilinemiste pärast.
Aga olge siis mõnusad ja nautige ilusaid ilmasid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar