teisipäev, 11. august 2015

My London.

"Third time's a charm..."

Nii, lubasin teile postitust.

Kõigepealt ma tahaksin tänada kõiki neid sõpru, kes mu viimase Eestis oldud nädala superlahedaks tegid :) You know, et ma ei tahtnud mingit suur ärasaatmist ega midagi. Aga kui ma nüüd selle kõige peale tagantjärgi mõtlen, siis oli see ju megakift ikka :P

* * *



6. Juuli oli siis see kuupäev kui ma istusin Tallinnast lennuki peale, et tulla Londonisse oma elu uut peatükki kirjutama.

Neile, kes tahavad teada, kuidas mul siin siis ikka läheb: MUL LÄHEB HÄSTI ! :) 
Loomulikult ei oodanud ma mingeid pudrumägesid ja piimajõgesid, nagu ma aru sain, et mõned võisid arvata. Aga õnneks ei ole ka mul nii raske, nagu ma arvasin.

Põhiline on, et mul vedas tohutult palju, kuna Kristi siin juba oli. Selle kuu ajaga on kõik asjad paika loksunud. Elukoht oli juba enne siiatulekut olemas, töökoha sain paari esimese nädalaga, kõik paberid on korda ajatud ja elu on lill.
Tõenäoliselt niisama üksi ei oleks ma küll kuskile omadega jõudnud.

Alguses ma kartsin ka oma inglise keele pärast. Väga imelik. Ma pole eriti enesekindel sellega, kuigi mulle on paljupalju üritatud selgeks teha, et mu inglise keel on väga hea :P ja muide, paljudega siin võrreldes ongi see väga hea. Inglased räägivad tegelikult grammatiliselt veits vigast inglise keelt :D

Nii, aga kuidas siis ikkagi on Londoni, suurlinna elu:
Võiks arvata, et ooo nii äge suur linn ja nii palju teha. Aga teate, kui raha ja aega on, siis saab kõike. Peale kõige on London ka üks Maailma kõige kallimatest linnadest, niiet võite omad järeldused teha. :P kõik on kallis, või noh, on ka odavamaid kohti, no worries :D
Inimesed on lahedad. Mitte kedagi ei huvita, mitte midagi. Ole milline oled. Ülimalt chill on nii. Mitte keegi ei vaata sind imelikult kui sa teistsugune oled.
Eestis on see tegelikult väga tavaline, et teistsugustele järgi vaadatakse ju...olgem ausad, isegi olen seda teinud :D

Mis veel siis, ega tegelikult on kõik suht samaviisi nagu enne oli. Käin tööl, olen kodus, käin poes, vaatan filme, peale tööd vahest ka mõni pint (peamiselt siider, pole veel veel õllesõbraks hakanud). Mõned uued sõbrad on juurde tulnud. Nagu ikka.

Kas ma ka Eestit igatsen:
No loogiline, et on asju mida ma igatsen.
*Ma igatsen seda, et nädalavahetusel ei ole võimalust lihtsalt ennast üles sättida, kuskile peole minna koos sõpradega. Tahaksin kuskile peole minna, kus hea muusika ja palju tantsida saab, ilma et ma peaks mõtlema et see üks õhtu mul terve kuu palga ära sööb.
*Ma igatsen seda, et Tallinnas on võimalus igale poole kiiresti jõuda. 10 minutut tööle, maksimum pool tundi kesklinna. Siin on ülimalt hea kui 45 minutiga kesklinna jõuan ja seda ka tööpäevadel sellisel kellaajal kui enamus inimesed tööl on :D
*Loomulikult ma igatsen ka oma pere ja sõpru, kamoon. Mõttetus on seda iga päev korrutada teile ükshaaval ju. Ma igatsen oma koerakest Jessit...mmmmm......
*Ma igatsen seda, et Eestis läheb asjaajamine ülimalt kiirelt, kõik asjad saad ühe korraga kätte. Enamus asjad saab meili teel ära aetud või midaiganes. You go E-riik!!! :) Siin pead kindlasti mitu korda kohapeal käima ja siis pärast saadetakse sulle ikka ülimalt palju igasuguseid meile ja kirju postkasti.


Aaaaaaa ja muide, siin on ämblikud veits suuremad kui Eestis :D :D


* * *

Nii ongi siis minu esimene kuu enamvähem kokku võetud.
Ega siin midagi muud polegi vist rääkida, kui keegi midagi täpsemalt teada tahab, saab ju ühendust võtta.

Aga mingi aeg tulen kindlasti Eestisse külla kaa, enne talve ehk :P Aga vaatab, annan teada ;)


* * *

Love you guys !
xoxo
Peace out ! :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar